Kässu vaibake

Veebruaris olid Isetegija aastaprojekti märksõnad järgnevad:

- Vapustavalt villane
- Vahutavalt pitsiline
- Võidukalt sportlik
- Võrratult sinine
- Veiniselt vindine

Kuna ükski mu pooleliolevatest töödest polnud ei sinine ega pitsiline ükskõik, mis küljest vaadatuna, siis tuli midagi uut välja mõelda. Täiesti juhuslikult juhtus nii, et spontaanse otsuse läbi sain ma  veebruari alguse poole endale lauakangasteljed. Kunagi ammustel aegadel olen ma suurtel telgedel isegi ühe kaltsuvaiba kudunud, aga see oli ikka väga. Pealegi piirdus minu osa sellega, et ma lõikasin riidest ribasid ja kudusin vaibaks, teljed oli üles seadnud tekstiiliringi õpetaja. Praegu ma isegi imestan, et täiesti uskumatu - ma käisin kunagi tekstiiliringis - aga ma süüdistan selles Triinut, sest tema mind sinna vedas :D

Igatahes oli sellest käimisest vähemalt nii palju kasu, et ma olin varem telgi näinud ja teadsin, kuidas need töötama peaksid. Sest noh, väiksed teljed peaks ju töötama umbes sarnaselt suurtega. Probleem oli selles, et mul polnud õrna aimugi, kuidas neid üles seada. Aga isehakkaja nagu ma olen, asusin ma hoogsalt internetist infot otsima. Muude infokillukeste kõrvalt leidsin õnneks Snowdropi blogist põhjaliku õpetuse lõime paneku kohta, mis oli mulle tõesti suureks abiks. Selle järgi ma siis pusisin need lõimelõngad sinna peale. (Tagantjärele on seda öelda lihtsam, kui seda teha oli, sest ma ikka mitu korda pidin lõimelõngu ümber tõstma, kuna midagi läks ikka ja jälle valesti. Kässu väga üritas mulle sealjuures abiks olla, aga tema panus seisnes peamiselt lõngaotste tagaajamises ja nende närimises)

Esimeseks tööks oma lauatelgedel kudusin ma Kässule vaibakese, et tal oleks soe küljealune, kui ta aknalaual pikutab. 

See minu esimene vaibakene on vapustavalt villane, kuna on kootud peamiselt maavillasest lõngast ja loomulikult ka võrratult siniste triipudega. Kuna lõime peale panek läks mul lõpuks selles mõttes ikkagi aia taha, et need pole just kõige ühtlasemalt pingul, siis see vaibake on igat pidi natuke lainetav, justkui veiniselt vindine. Ma küll kartsin, et seekord ma ei jõuagi oma veebruarikuu tööga õigeks ajaks valmis, kuna see kuu on nii lühike ka, aga minu võidukalt sportlikud lõpuponnistused kandsid vilja ja kuu viimaseks päevaks sain ka pildi arvutisse :)

Ja siin on päevakangelane ise vaipa uudistamas: