Lugeri tasku

 Vahepeal on mu käsitööharrastuses väike paus olnud. Mõnikord on hea pausi pidada, tulevad uued mõtted ja uus inspiratsioon ja kui isu jälle peale tuleb, saab õhinaga pihta hakata. Praegu ongi käsil üks suurem tegemine - koon vesti oma tädile. Kuigi vardad on suured ja lõng jäme, läheb sellega ometi päris aeglaselt, kuna ma ei leidnud päris sellist õiget õpetust, mida ma oleks tahtnud ja siis ma poolenisti ise leiutan seal. Ja kui mul juba natuke tehtud oli, siis mulle ikka ei meeldinud see muster ja siis ma harutasin kõik üles ja hakkasin uuesti.... Ühesõnaga, seal on veel kõvasti nokitsemist.

 

Siiski ühe asja olen vahepeal valmis ka teinud. Nimelt, jõulude paiku ostsin ma endale kingituseks uue Kindle'i e-raamatute lugeri (see on nii äge! :D). Ja kuna selle kaaned tundusid maksvat hingehinda - ilma naljata, ma nägin ühtesid kaasi, mille eest küsiti peaaegu 50 eurot ehk siis ligi pool lugeri enda hinnast - siis ma otsustasin ise midagi meisterdada.

 

Internetis surfates leidsin hea ja lihtsa õpetuse, mille järgi ma ka heegeldasin. Lõpus lihtsalt käsitsi õmblesin luku sinna otsa. Kuigi mina ja õmblusnõel üldiselt kokku ei sobi, sain ma ikka kuidagi hakkama ja siiani vähemalt püsib see lukk seal küljes.

 

Selline ta siis on. Roosa.



 

Jällegi hea pojekt, kuhu lõngajääke ära kasutada. Ma alles lõpus küll avastasin, et see tuli oluliselt roosam, kui ma alguses plaaninud olin, aga siis ma mõtlesin, et mis seal ikka. Üles ju ka ei viitsinud harutada selle pärast. Siiani pole keegi narrima hakanud.

 

Lukk on küljes ja töötab hästi

 

 

Sussid

Maikuu märksõnad:

- mandariini karva oranz
- moekalt mummuline
- mõnusalt muretu
- magus maasikas
- metsikult mehine

See kuu tuli käsitöö kuidagi raskelt. Esiteks ei olnud head ideed ja muid tegemisi ja muresid oli ka ja nii see asi jäigi päris viimase minuti peale. Aga lõpuks leidsin ikkagi aega ja heegeldasin ühe paari susse.

Susside ninad ja servad on mandariinikarva oranžid ja labaosa, mille kudusin värvi muutva lõngaga, juhtus tulema ühel sussil nagu moekalt mummuline, aga teisel hoopis triibuline.

Arvestades, mis ilmad meil on viimasel ajal olnud on, siis tundub, et sussid on väga ajakohased. Ongi hea, et külma ilmaga on kodus mõnusalt muretu ringi käia.

Jälle midagi Kässule

Märtsikuu märksõnad olid järgmised:

- märgatavalt roheline 

- mälestustest tulvil
- mänguline lahendus 
- mässame kangaga 
- määratult mahukas

Kuna märts oli päris tegus kuu - oli sünnipäevi ja tantsulaager ja tantsupeo ülevaatus ka takka otsa, mis kokku kõik nädalavahetused enda alla haarasid - siis selge oli see, et midagi määratult mahukat ma teha ei jõua. Ma korra juba kartsin, et mälestustest tulvil kangaga mässamine viib mind lõpuks kusagile õmblemise valdkonda, aga õnneks tuli mul teine idee, niiet õmblemisega ma uuesti tutvust ei teinud.

Veidi aega tagasi juhtus selline asi, et oma pesukorda oodanud voodilina vannitoa niisketes tingimustes pisut hallitama läks. Välja ma hallitust ei saanud, aga ära ei olnud ma seda lina ka veel visanud. Siis tuli mul hea mõte - lõikan hallitanud koha välja ja ülejäänud lina ribadeks, millest saab midagi nt heegeldada. Mõeldud-tehtud. 

Nii ma siis asusin selle kangaga mässama ja seda ribadeks lõikama. See lõikamine, mis võttis mul terve pikk õhtu aega, oli omamoodi mälestustest tulvil, kuna viis mind mõttes tagasi jälle sinna tekstiiliringi aegadesse, kus me kaltsuvaiba kudumiseks samuti kangadi ribadeks lõikasime. Ma mäletan, et see oli kõige tüütum tegevus vaiba kudumise juures, sest see lõikamine kestis ja kestis, me istusime seal tunde ja tunde, rääkisime lolli juttu ja kangas aina voolas kääride vahelt läbi.

Õnneks siis seekord läks lõikamisele ainult üks õhtu. Saadud kangaribadest otsustasin ma heegeldada Kässule pikutamisaluse. Tal on garderoobis üks riiul, kus talle väga meeldib pikutada, kus ta on riiete vahel pimedas peidus, aga kuna seal midagi muud ei olnud, siis ma mõtlesin, et teen talle sinna pehmema küljealuse. Ja nii ma siis heegeldasin suure heegelnõelaga vanast linast saadud kangaribadest kassile pesa. Kaunistuseks ja natuke viimistletuma tulemuse saamiseks lisasin märgatavalt rohelise ääre ka. Selline see siis tuli:

Mu algne idee oli pildistada lihtsalt seda pikutamismatti, aga niipea kui ma selle lauale laotasin, tuli Kässu ka. Järelikult talle meeldib! :)

Boonusena heegeldasin mängulise lahendusena Kässule ka hiire. Ta väga armastab neid väikseid hiirekesi, aga tal on kalduvus neid igale poole diivanite jms alla ära kaotada. Seega pole hiirekesi kunagi liiga palju. Antud hiire toppisin ma mõnusalt krõbisevaid kommipabereid täis, et oleks veel huvitavam. Ja oligi - umbes viie minuti pärast, kui ma selle mänguasja olin Kässule andnud, pidin ma seda juba kapi alt taga otsima :P

Let it snow

Kui enne jõule selgus, et meil kuuseehteid pole, panin näpud kohe tööle, et oleks ikka midagi kuuse külge riputada. Nii ma siis heegeldasin viis lumehelbekest. Pärast tärgeldasin ära ka, esimest korda elus. Väga põnev oli.

Pesulõksude uus kodu

Ükskord suvel tuli mul hirmus isu heegeldada. Ja siis ma heegeldasin vanaema ruute, ilma , et oleks isegi täpselt teadnud, mis neist tuleb. Mõtlesin siis, et vaatan, palju viitsin teha ja siis mõtlen edasi. Kui ükskord isu otsa sai, siis otsustasin neist kokku teha pesulõksudele koti, sest need olid mul enne lihtsalt kilekoti sees pesitsenud ja see polnud eri kena või nii. Pesulõksude uus kodu on aga kena ja värviline, kuna selles on kasutatud kõiksuguseid lõngajääke, mis mul korvis leidus.

Põhja tegin aga hoopis viisnurkse, kuna sellisena tuli ta täpselt paraja ümbermõõduga. Põhimõte on samasugune nagu vanaema ruutu tehes, ainult et üks nurk on rohkem.

Nii need lõksud nüüd elavad oma uues kodus rõõmsasti koos.