Tulnukad ründavad taas

Aasta algul võtsin julguse kokku ja panin ennast kirja Isetegija aastaprojekti, kus ma osalen esimest korda. Sel aastal on tegu natuke nagu üllatusprojektiga, sest iga kuu alguses antakse ette viis märksõna ja iga kuu peaks siis valmima üks töö, kus kajastuvad vähemalt kolm antud märksõnadest. Jaanuari märksõnad olid järgmised:
- jahmatavalt valge 
- jaburalt keeruline 
- jaapanipäraselt võõras 
- jooneline - triibuline 
- joonistatud mustrid

Peale veidikest mõtlemist otsustasin ma alustada oma leivanumbriga - kinnastega! Seekord siis nn "kurgimüüja kindad" talviseks autojuhtimiseks. 

Kinnaste mustris on veidike jahmatavalt valgeid joonelisi-triibulisi elemente ja jaapanipäraselt võõrad Space Invadersi tegelased, kes on muuseas välja mõeldud just nimelt Jaapanis 1978. aastal! Nad olid mul ka ühtede eelmisel aastal kootud kinnaste peal, sest nad on nii vahvad! :)

Mustrid joonistasin ka ise. Paberil on küll natuke teistsugune, kui päriselt välja tuli, sest alguses mõtlesin, et teen klapiga kindad, aga siis ma mõtlesin ümber. Ja nagu minuga ikka juhtub, siis ma käigu pealt tegin mustrit ennast ka veidi ümber. Aga idee oli hea.

Jaburalt keerulist ei olnud siin midagi.

Uued kindad

Mul on uued käpikud! Maavillasest lõngast head ja soojad. Muster on...ka mingisugune. Kunagi kui Austrias käisime, siis ühel tuttaval olid sellise mustriga kindad ja ma mäletasin, et mulle hirmsasti meeldisid need. Nüüd tuhnisin vanades piltides ja oh õnne! leidsin pildi, kuhu need kindad olid peale jäänud. Ja sealt ma selle mustri maha lugesingi. Värvid on ainult teised.

Pildi peal jäid ka kuidagi imelikud, tuhmimad need värvid. Päris elus näeb ikka parem välja. Aga enam-vähem saab aimu.

Komplekti kuuluvad ka müts ja sall, aga need on praegu veel idee tasandil kuniks pakilisemad projektid on valmis saanud.

Appi, tulnukad!

Tegin omale Space Invaders kindad. Kes ei tea, siis see on üks mäng, kus peab tulnukaid tulistama. Aga tulnukad on lahedad ja nüüd on nad mu kinnaste peal. 

Käpikud Prantsusmaale

Eelmisel reedel oli mu prantslasest sõbral, Maudil, sünnipäev. Sellega seoses saatsin talle ka kingituse kaugele-kaugele Prantsusmaale. Muu hea-parema kõrval oli pakis ka paar käpikuid:

Mustri võtsin kusagilt raamatust, aga näed, enam mitte ei mäleta, millisest. Vardad, mida kasutasin, olid kõige peenemad, mis minu majapidamises leida võis. Suurust täpselt ei oska öelda, aga võis olla umbes 2 mm või 1,5. Värvi muutev lõng oli täisvillane, mille ostsin paar aastat tagasi Mardilaadalt; must oli pehmem, mingisugune alpakasegune lõng, niiet kooslus tuli küll soe, aga käsi sügelema ei aja.

Täna hakkas Soktoober, niiet nüüd ma hakkan sokke kuduma! :)

Sõrmikud

Sõrmikud on nüüd valmis saanud ja tulemus on selline:

Lõng, mida ma kasutasin on selline mõnus, soe, aga pehme; loodetavasti ka vastupidav. Pöidla tegin kiiluga ja seekord tundub, et tuli paremini välja kui eelmiste sõrmikute puhul. Loodetavasti kestab see paar kauem kui eelkäijad. Talveni hoian neil ise pilku peal :P

Rõõmsad ja värvilised

Ma olen nüüd kah lõpuks talveks valmis, sest lõpuks valmisid ka minu uued labakud! Ühe kinda sain juba paar kuud tagasi valmis, aga vahepealne aeg läks igasuguste muude projektide nahka ja nende kinnate tegemine ei tundunud nii prioriteetne. Aga nüüd on detsember ukse ees ja ega see lumigi enam kaugel pole. Seega viimane aeg soojad kindad valmis saada :)



Muster on jällegi Aino Praakli raamatust "Eesti labakindad ilma laande laiali". Kadrina muster. Värvid mõistagi ei ole sellised nagu originaalis olid, vaid komplekteeritud taaskord sahtlipõhja lõngajääkidest. Alguse said need kindad hoopis kui mustad ja kollase mustriga, aga kui ma olin juba peaaegu pöidlani jõudnud, sain ma aru, et on ikka jube masendav kui talvel on niigi pime (eriti kui peaks juhtuma, et lund pole) ja siis vaatad oma musta värvi kindaid kah ja ei ole üldse tore. Aga värvilised kindad teevad kohe meele heaks ka kõige mustemal õhtul!

Käed sooja!

Need kindad sai Triinu endale sünnipäevaks :)

Värvid on pildi peal veidi nihkesse läinud, orginaalis olid need tumelilla ja beež. Muster on Halliste oma, võetud Aino Praakli raamatust. Üks minu enda lemmikuid sealt.