Lugeri tasku

 Vahepeal on mu käsitööharrastuses väike paus olnud. Mõnikord on hea pausi pidada, tulevad uued mõtted ja uus inspiratsioon ja kui isu jälle peale tuleb, saab õhinaga pihta hakata. Praegu ongi käsil üks suurem tegemine - koon vesti oma tädile. Kuigi vardad on suured ja lõng jäme, läheb sellega ometi päris aeglaselt, kuna ma ei leidnud päris sellist õiget õpetust, mida ma oleks tahtnud ja siis ma poolenisti ise leiutan seal. Ja kui mul juba natuke tehtud oli, siis mulle ikka ei meeldinud see muster ja siis ma harutasin kõik üles ja hakkasin uuesti.... Ühesõnaga, seal on veel kõvasti nokitsemist.

 

Siiski ühe asja olen vahepeal valmis ka teinud. Nimelt, jõulude paiku ostsin ma endale kingituseks uue Kindle'i e-raamatute lugeri (see on nii äge! :D). Ja kuna selle kaaned tundusid maksvat hingehinda - ilma naljata, ma nägin ühtesid kaasi, mille eest küsiti peaaegu 50 eurot ehk siis ligi pool lugeri enda hinnast - siis ma otsustasin ise midagi meisterdada.

 

Internetis surfates leidsin hea ja lihtsa õpetuse, mille järgi ma ka heegeldasin. Lõpus lihtsalt käsitsi õmblesin luku sinna otsa. Kuigi mina ja õmblusnõel üldiselt kokku ei sobi, sain ma ikka kuidagi hakkama ja siiani vähemalt püsib see lukk seal küljes.

 

Selline ta siis on. Roosa.



 

Jällegi hea pojekt, kuhu lõngajääke ära kasutada. Ma alles lõpus küll avastasin, et see tuli oluliselt roosam, kui ma alguses plaaninud olin, aga siis ma mõtlesin, et mis seal ikka. Üles ju ka ei viitsinud harutada selle pärast. Siiani pole keegi narrima hakanud.

 

Lukk on küljes ja töötab hästi

 

 

Villane vest

Novembrikuu märksõnad olid:

• no naljakas on 
• no nelinurkne on 
• no nikerdatud on 
• no nooruslik on 
• no nupuline on

Novembri jooksul said mu nobedad näpukesed valmis sooja villase vesti ühele väikesele sugulasele. Niiet no nooruslik on? On.

Ja täitsa õigeks ajaks sai valmis, sest väljas läks just külmemaks ka. Aluseks võtsin selle mustri, kust ma siis vaatasin, et kuidas kahandada käe- ja kaelaaukude jaoks, kuna ma polnud enne vesti kudnud. Või noh, põhimõtteliselt. Kunagi põhikooli ajal kudusin ka ühe, aga see oli juba nii ammu, et ei lähe enam arvesse. Eriti kuna see ei kukkunud just väga hästi välja...

Seekord läks õnneks paremini. Kuigi no naljakas on see, kuidas ma alguses ikka jamasin sellega, et mõõtu õigeks saada. Küll oli liiga suur, küll liiga väike. Paar korda ikka harutasin ülesse ja tegin uuesti, niiet no nikerdamist oli alguses küll ülemäära palju, Võiks ju arvata, et juba pisukeste kogemustega kuduja teeb algul proovilapi ja siis arvutab kohe õigesti, aga kuna minu "umbes täpselt niipalju silmuseid on vaja" süsteem pole mind enne eriti alt vedanud, siis ma läksin ka seekord sama teed. Kahjuks mitte nii edukalt. Eks järgmine kord olen targem :P

Kasutasin maavillast lõnga, sedasama, mida mul nüüd hästi palju on. Sellepärast tegin ka vesti triibuliseks, kuna täpselt sama värvitooniga lõnga poleks terve vesti jaoks jätkunud. Aga triibuline ongi toredam :)

Soktoober '14

Soktoober on ka selleks aastaks edukalt lõpetatud, tulemuseks sellised imeliselt kirevad mustrilised sokid:

Muster tuli siit ja oh imede imet - seekord tegingi täpselt õpetuse järgi. Tulid täpselt parajad.

Mulle igatahes väga meeldivad :)

Alpakavillane oktoobrikuu

Oktoobrikuu märksõnadeks olid:

• ootamatult suur
• ooperisse sobiv
• ohtlikult karvane
• omamaisest materjalist
• ostetamatu ese

Põigakem alustuseks korra tagasi suvesse. Augustikuus külastasid mu toredad sugulased üht alpakafarmi ja ostsid sealt mulle ühe toki halli alpakavillast lõnga. Sest noh, lõng oli hea ja mulle ju kududa meeldib ja nii ma selle toki endale sain. Sellele järgnes umbes kuu aega mõtisklusi, mida küll teha võiks ainult ühte tokki kasutades, sest rohkema samasuguse lõnga hankimine tundus ülemäära keeruline.

See omamaine materjal - alpakavillast lõng - oli muide ülimõnus, üks kõige imelisemaid lõngu, mis mu kätte kunagi sattunud. Parajalt kohev ja paks ja ohtlikult karvane ja pehme nagu unistus. Või nagu pikk pai. Seega otsustasin teha mütsi. Lisaks võtsin veel rohelist samuti alpakavillast lõnga, mida mul juhtus kodus olema, sest ma kartsin, et äkki muidu ei jätku.

Välja tuli triibuline müts. Tegin selle mustri järgi. Või noh, enam-vähem, kuna kõik mustrid minu käes on, Kariibi mere piraatide filmi tsiteerides, "more like guidelines than actual rules".

Lõpptulemuseks siis selline omamaisest materjalist ohtlikult karvane ostetamatu ese, millega mul talvel väga mõnus ja soe saab olema! :)

Kaardid

Tantsuhooaja alguses meisterdasin kaarte neile kaastantsijatele, kes eelmisel kevadel mingi kooli lõpetasid. Veidi kartongi ja paberit, paar kaunistust, inspireeriv tsitaat peale kirjutatud ja valmis need saidki.

 

 

Igale tublile lõpetajale oli üks kaardiga roos.

 

Kässu kiitis ka heaks, kuigi ta oleks tahtnud lilled endale nuusutamiseks ja närimiseks jätta.

Purgid purgid purgid



September on otsakorral ja on jälle viimane aeg esitleda aastaprojekti selle kuu tööd, mille märksõnad olid:

• sokkide sahinal
• sakilise servaga
• sädeluse sillerdades
• sügisvärvide säras
• sooja südamega

Erinevalt mõnest eelnevast kuust ei valminud see töö viimasel hetkel, vaid juba paar nädalat tagasi. Seekord on laiskus edasi kandunud blogipostituse tegemisse, sest pildid oli vaja arvutisse võtta ja ilusaks teha ja siis veel jutt juurde kirjutada ja...noh, teate küll. Kuni sinnamaani, et septembri viimane päev on käes ja viimane aeg end kätte võtta.

 

Salvrätitehnika hoog ei jätnud mind peale eelmist tööd üldsegi maha. Augusti lõpus tehtud purgid viisin töö juurde oma otstarvet täitma ja seal ei jäänud need mitte märkamata. Vaid mõni aeg hiljem sain kolleegi käest kotitäie purke ja tellimuse need ka ilusaks teha, mis sobis mulle imehästi, sest tuhin oli veel sees.

 

Töö käib
 

 

Täpsemalt siis sain kuus erineva suuruse ja kujuga purki. Otsustasin teha igaühe omamoodi. Alustuseks katsin kõik purgid akrüülvärviga, peamiselt heledatega, sest siis on salvräti muster paremini näha, aga ühe tegin punaseks ja teise roheliseks. Alguses mõtlesin punasele otse salvrätiku peale panna ja jättagi selliseks tuhmima mustriga purgiks, aga peale mõningaid katsetudi tuli välja, et nii ei jäänud ikkagi väga ilus. Siis muutsin taktikat ja kasutasin punase ja rohelise purgi puhul kraklee tehnikat värvides peale valge värviga ja selle tulemusega jäin ma päris rahule.

 

See tuli ilmselt minu lemmik sellest satsist

 

 

Oma salvrätihunnikus tuhnides valisin välja need, mida ma tahaksin kasutada. Rebisin siis väljavalitutest sakilise servaga tükikesi (et nad ikka omavahel paremini sobituks), kujundasin neist sobiva pildi/mustri/ ja kinnitasin need lakiga purkidele.

 

 

Purkide kaaned värvisin samuti akrüülvärvidega, mõne puhul tegin krakleed, mõne värvisin lihtsalt ühtlaseks, et "Salvest" või "Põltsamaa" välja ei paistaks. Ja siis panin kõigile paar kihti lakki kah peale.

 

 

Kõige aeganõudvam osa oligi tõenäoliselt see, et kui salvrätik oli peale pandud, siis kandsin ma selle peale veel mitu kihti lakki, et oleks viimistletum ja peaks vett ka. Kui muidu kasutasin matti salvrätitehnika lakki, siis viimase lihvi andsin läikiva lakiga, et ikka edevam oleks. Sellised need purgikesed oma sädeluse sillerdades siin seisavad:

  

Kui kõik valmis, kinkisin need sooja südamega tehtud purgid kolleegile ja tundub, et talle meeldisid väga :)

Sügisesed toimetused

Ühel õhtul tegime Ardoga ise müslit. Kõigepealt sulatasime potis käntsaka võid ja siis lisasime sinna täistera kaerahelbeid umbes pool potitäit. Segasime segamini. Siis viskasime sisse kuivatatud banaane, mandlilaaste, seesamiseemneid, india pähkleid, kuivatatud puuvilju (kirsse ja ananasse ja papaiasid). Lõpuks kallasime peale mõnusat vedelat mett ja saime ühe hea möksi.

Siis läks toores müsli ahju röstima ja oli umbes 160 kraadi juures (meil on gaasiahi ja temperatuurid ongi seal sellised umbkaudsed) ligikaudu 15 minutit. Kui aeg täis ja müsli oli läinud juba natuke kuldseks, keerasime ahju kinni, aga jätsime müsli veel ahju järelküpsema. Paari tunni möödudes oli meie müsli täielikult jahtunud. Nautisime maitsestamata jogurtiga. Ülihea oli, soovitan soojalt ;)

Valmis müsli

Mmmmmm.....

Üks teine päev käisin Säreveres. Veidi enne, augustis, oli juhtunud nii, et minu omandusse oli sattunud kolm suurt kotitäit lõnga. Häda oli aga selles, et lõngad olid tükk aega seisnud, osa neist olid koid nahka pistnud ja ülejäänud lihtsalt haisesid. Selle osa, mis koide saagiks oli langenud, sai lihtsalt ära visata, teine osa tuli aga puhtaks pesta. Ja selleks, et lõnga oleks võimelik pesta, oli vaja kerad vihtideks kerida. Kõlab lihtsalt, aga teha raske. Ühtlasi leiab siit vastuse, kuidas ma veetsin eelmise laupäeva - ma kerisin ja kerisin ja kerisin.,. 

 Õnneks oli mul abilisi ka ja õnneks meil oli ka kerilaud.

Kerilauda kasutasime kordamööda, kelle kord parasjagu ei olnud, kasutas toolijalgu. Tipphetkel oli kerimas neli paari käsi, isegi kõige nooremad tulid appi.

Lõngad olid enamasti maavillased, kuigi mõned olid ka sünteetilised. Kihvt oli see, et seal oli igasuguseid värve ja paljud neist väga ilusad ja kirkad. Siin on esimene ports pestud lõngu, erinevad sinise toonid:

Aga pesta ja kuivatada on veel palju-palju, siin paistab vaid osa meie tehtdu tööst, värvide järgi kottidesse jaotatud:

Kõige toredam on see, et kui kõik lõpuks pestud saab, siis tuleb hakata vihte jälle keradesse tagasi kerima, niiet on mida oodata. Oh seda rõõmu :P