Villane vest

Novembrikuu märksõnad olid:

• no naljakas on 
• no nelinurkne on 
• no nikerdatud on 
• no nooruslik on 
• no nupuline on

Novembri jooksul said mu nobedad näpukesed valmis sooja villase vesti ühele väikesele sugulasele. Niiet no nooruslik on? On.

Ja täitsa õigeks ajaks sai valmis, sest väljas läks just külmemaks ka. Aluseks võtsin selle mustri, kust ma siis vaatasin, et kuidas kahandada käe- ja kaelaaukude jaoks, kuna ma polnud enne vesti kudnud. Või noh, põhimõtteliselt. Kunagi põhikooli ajal kudusin ka ühe, aga see oli juba nii ammu, et ei lähe enam arvesse. Eriti kuna see ei kukkunud just väga hästi välja...

Seekord läks õnneks paremini. Kuigi no naljakas on see, kuidas ma alguses ikka jamasin sellega, et mõõtu õigeks saada. Küll oli liiga suur, küll liiga väike. Paar korda ikka harutasin ülesse ja tegin uuesti, niiet no nikerdamist oli alguses küll ülemäära palju, Võiks ju arvata, et juba pisukeste kogemustega kuduja teeb algul proovilapi ja siis arvutab kohe õigesti, aga kuna minu "umbes täpselt niipalju silmuseid on vaja" süsteem pole mind enne eriti alt vedanud, siis ma läksin ka seekord sama teed. Kahjuks mitte nii edukalt. Eks järgmine kord olen targem :P

Kasutasin maavillast lõnga, sedasama, mida mul nüüd hästi palju on. Sellepärast tegin ka vesti triibuliseks, kuna täpselt sama värvitooniga lõnga poleks terve vesti jaoks jätkunud. Aga triibuline ongi toredam :)

Soktoober '14

Soktoober on ka selleks aastaks edukalt lõpetatud, tulemuseks sellised imeliselt kirevad mustrilised sokid:

Muster tuli siit ja oh imede imet - seekord tegingi täpselt õpetuse järgi. Tulid täpselt parajad.

Mulle igatahes väga meeldivad :)

Alpakavillane oktoobrikuu

Oktoobrikuu märksõnadeks olid:

• ootamatult suur
• ooperisse sobiv
• ohtlikult karvane
• omamaisest materjalist
• ostetamatu ese

Põigakem alustuseks korra tagasi suvesse. Augustikuus külastasid mu toredad sugulased üht alpakafarmi ja ostsid sealt mulle ühe toki halli alpakavillast lõnga. Sest noh, lõng oli hea ja mulle ju kududa meeldib ja nii ma selle toki endale sain. Sellele järgnes umbes kuu aega mõtisklusi, mida küll teha võiks ainult ühte tokki kasutades, sest rohkema samasuguse lõnga hankimine tundus ülemäära keeruline.

See omamaine materjal - alpakavillast lõng - oli muide ülimõnus, üks kõige imelisemaid lõngu, mis mu kätte kunagi sattunud. Parajalt kohev ja paks ja ohtlikult karvane ja pehme nagu unistus. Või nagu pikk pai. Seega otsustasin teha mütsi. Lisaks võtsin veel rohelist samuti alpakavillast lõnga, mida mul juhtus kodus olema, sest ma kartsin, et äkki muidu ei jätku.

Välja tuli triibuline müts. Tegin selle mustri järgi. Või noh, enam-vähem, kuna kõik mustrid minu käes on, Kariibi mere piraatide filmi tsiteerides, "more like guidelines than actual rules".

Lõpptulemuseks siis selline omamaisest materjalist ohtlikult karvane ostetamatu ese, millega mul talvel väga mõnus ja soe saab olema! :)

Tulnukad ründavad taas

Aasta algul võtsin julguse kokku ja panin ennast kirja Isetegija aastaprojekti, kus ma osalen esimest korda. Sel aastal on tegu natuke nagu üllatusprojektiga, sest iga kuu alguses antakse ette viis märksõna ja iga kuu peaks siis valmima üks töö, kus kajastuvad vähemalt kolm antud märksõnadest. Jaanuari märksõnad olid järgmised:
- jahmatavalt valge 
- jaburalt keeruline 
- jaapanipäraselt võõras 
- jooneline - triibuline 
- joonistatud mustrid

Peale veidikest mõtlemist otsustasin ma alustada oma leivanumbriga - kinnastega! Seekord siis nn "kurgimüüja kindad" talviseks autojuhtimiseks. 

Kinnaste mustris on veidike jahmatavalt valgeid joonelisi-triibulisi elemente ja jaapanipäraselt võõrad Space Invadersi tegelased, kes on muuseas välja mõeldud just nimelt Jaapanis 1978. aastal! Nad olid mul ka ühtede eelmisel aastal kootud kinnaste peal, sest nad on nii vahvad! :)

Mustrid joonistasin ka ise. Paberil on küll natuke teistsugune, kui päriselt välja tuli, sest alguses mõtlesin, et teen klapiga kindad, aga siis ma mõtlesin ümber. Ja nagu minuga ikka juhtub, siis ma käigu pealt tegin mustrit ennast ka veidi ümber. Aga idee oli hea.

Jaburalt keerulist ei olnud siin midagi.

What does the fox say?

Jõuludeks sai valmis armas rebasepoiss. Vähemalt see natuke meenutab rebast. Muster, mille järgi tegin, ütles vähemalt, et tegu on rebasega. Idee ja mustri sain Anu Raua ja Anu Kotli raamatust "Kiri kari", kus lisaks rebasele oli palju teisi vahvaid kiriloomi. Tahaks loota, et ka minu kari mõne looma võrra rikkamaks saab kunagi. Teatavasti on ideid hästi palju, aga aega vähe. Aga indlasti tahaks veel proovida ka mõnda teist looma kududa, kuna rebase tegemine oli päris vahva :)

Kudusin maavillaste lõngadega ja 2 mm varrastega. Rebasepoiss leiab kodu ilmselt minu enda kodus. Kässule tundus ta igatahes meeldivat :P

Uued kindad

Mul on uued käpikud! Maavillasest lõngast head ja soojad. Muster on...ka mingisugune. Kunagi kui Austrias käisime, siis ühel tuttaval olid sellise mustriga kindad ja ma mäletasin, et mulle hirmsasti meeldisid need. Nüüd tuhnisin vanades piltides ja oh õnne! leidsin pildi, kuhu need kindad olid peale jäänud. Ja sealt ma selle mustri maha lugesingi. Värvid on ainult teised.

Pildi peal jäid ka kuidagi imelikud, tuhmimad need värvid. Päris elus näeb ikka parem välja. Aga enam-vähem saab aimu.

Komplekti kuuluvad ka müts ja sall, aga need on praegu veel idee tasandil kuniks pakilisemad projektid on valmis saanud.

Säärised

Kootud säärised, mustri leidsin siit. Kudusin lõngaga DROPS Fabel ja varrastega 2,5.

Aega võttis päris palju, hakkasin pihta vist jaanuaris ja vahelduva eduga olen siiamaani kudunud. Teisel säärisel on lõpust veel veidi puudu, sellepärast polegi see pildile jõudnud, aga küll ma ka selle kiirelt valmis teen. Märts pidi ju veel külm tulema :)

Suur ja soe

Külmadeks ja lumisteks talvepäevadeks on mul nüüd mõnus soe kaelussall. Keerad kaks korda ümber kaela ja ongi hästi soe ja hea.

Kootud DROPS Andes lõngast nr 8 varrastega kõige tavalisemas ripskoes, väga kiire ja lihtne kudumine.

Las need talvekülmad tulla, mina olen valmis :)

Appi, tulnukad!

Tegin omale Space Invaders kindad. Kes ei tea, siis see on üks mäng, kus peab tulnukaid tulistama. Aga tulnukad on lahedad ja nüüd on nad mu kinnaste peal. 

Soktoober

Soktoober hakkab lõpule jõudma ja sokid on nüüd ka valmis. Täpselt talve tuleku ajaks. Mul endal on juba piisavalt sooje sokke, seega olen otsustanud, et need võiksid saada kellegi teise omaks. Niiet kellel on vaja villaseid sokke, andke teada ja väikese tasu eest võivad need saada just sinu omaks! ;)

Kootud 2,5 mm varrastega spets sokilõngast, mis peaks sokid vastupidavamaks tegema. Oma eelmised sokid kudusin ka sarnasest lõngast ja võin öelda, et tõesti peab päris hästi vastu. Jalas on päris head ja soojad. Sobivad naisterahvale jalanumbriga umbes 38-40. Või siis väga väikese jalaga mehele... 

Hobuse garantii!

Mütsid

Vahepeal oli suurem mütsitegu. Kuna Kadrile ja Triinule nii meeldis see müts, mille ma endale veidi aega tagasi kudusin, siis avaldasid nad soovi ka endale samasuguseid mütse saada. Niisiis oli tegumood sama, ainult muster veidi erinev. Ja tulemus selline:

Kasutasin meriinovillast lõnga ja 4 mm vardaid. Muster on osaliselt siit, osaliselt ise välja mõeldud.

Kui me Tartu vahel kõik kolmekesi oma mütsid pähe panime, siis püüdsime sellega tähelepanu küll :D Sinimütsikesed, nagu meile öeldi.

Aga kuna mu näpud olid vahepeal eriti kiired, siis Kadri sai boonusena veel teisegi, talveks sobiva paksu mütsi. Kudusin 5 mm varrastega ja villase lõngaga, millele mitte-sooniku osas võtsin juurde ka mohäärlõnga, et müts oleks mõnus ja pehme ja veelgi soojem. Ja peaks ütlema, et seda see tõepoolest on :)

Käpikud Prantsusmaale

Eelmisel reedel oli mu prantslasest sõbral, Maudil, sünnipäev. Sellega seoses saatsin talle ka kingituse kaugele-kaugele Prantsusmaale. Muu hea-parema kõrval oli pakis ka paar käpikuid:

Mustri võtsin kusagilt raamatust, aga näed, enam mitte ei mäleta, millisest. Vardad, mida kasutasin, olid kõige peenemad, mis minu majapidamises leida võis. Suurust täpselt ei oska öelda, aga võis olla umbes 2 mm või 1,5. Värvi muutev lõng oli täisvillane, mille ostsin paar aastat tagasi Mardilaadalt; must oli pehmem, mingisugune alpakasegune lõng, niiet kooslus tuli küll soe, aga käsi sügelema ei aja.

Täna hakkas Soktoober, niiet nüüd ma hakkan sokke kuduma! :)

Sõrmikud

Sõrmikud on nüüd valmis saanud ja tulemus on selline:

Lõng, mida ma kasutasin on selline mõnus, soe, aga pehme; loodetavasti ka vastupidav. Pöidla tegin kiiluga ja seekord tundub, et tuli paremini välja kui eelmiste sõrmikute puhul. Loodetavasti kestab see paar kauem kui eelkäijad. Talveni hoian neil ise pilku peal :P

Kuulid veerema!

Lõpuks leidsin aega ka vardad kätte võtta ja ühe jõulukuulikese valmis kududa. Ei võtnud üldsegi kaua aega.


Kootud varrastega 2,5. Õpetuse sain Ravelry'st, mustri mõtlesin ise. Täiteks kasutasin Tiimarist ostetud polüstüreenist pallikest. Ja tuli tõepoolest väga ilus ümmargune. Peale palli sisse toppimist oli küll veidike vaevanõudev kudumine, aga sai hakkama :)

Kuulike ise läks kingituseks, niiet pean enda jõulupuu jaoks vist veel mõne kuduma.

Rõõmsad ja värvilised

Ma olen nüüd kah lõpuks talveks valmis, sest lõpuks valmisid ka minu uued labakud! Ühe kinda sain juba paar kuud tagasi valmis, aga vahepealne aeg läks igasuguste muude projektide nahka ja nende kinnate tegemine ei tundunud nii prioriteetne. Aga nüüd on detsember ukse ees ja ega see lumigi enam kaugel pole. Seega viimane aeg soojad kindad valmis saada :)



Muster on jällegi Aino Praakli raamatust "Eesti labakindad ilma laande laiali". Kadrina muster. Värvid mõistagi ei ole sellised nagu originaalis olid, vaid komplekteeritud taaskord sahtlipõhja lõngajääkidest. Alguse said need kindad hoopis kui mustad ja kollase mustriga, aga kui ma olin juba peaaegu pöidlani jõudnud, sain ma aru, et on ikka jube masendav kui talvel on niigi pime (eriti kui peaks juhtuma, et lund pole) ja siis vaatad oma musta värvi kindaid kah ja ei ole üldse tore. Aga värvilised kindad teevad kohe meele heaks ka kõige mustemal õhtul!

Kurk sooja!

Osalesin oma esimeses Isetegija Teeme koos projektis ning sain edukalt õigeks ajaks valmis kurgusoojendaja:

Mustri ja õpetuse leidsin DROPSi lehelt - kootud Norra mustriga kaelussall. Kuna mul ei olnud ühtegi sobivat lõnga suurtes kogustes, siis otsustasin ära kasutada erinevate siniste toonidega lõngajääke, mis mul sahtlis leidus. Krae osas tegin mustrisse ka muudatusi, kudusin tagasikeeratava krae, sest mulle tundus, et nii tuleb soojem.


Ei tahaks küll uhkustada, aga minu meelest kukkus päris hästi välja. Ja hea soe on ka :)

Käed sooja!

Need kindad sai Triinu endale sünnipäevaks :)

Värvid on pildi peal veidi nihkesse läinud, orginaalis olid need tumelilla ja beež. Muster on Halliste oma, võetud Aino Praakli raamatust. Üks minu enda lemmikuid sealt.