Käpikud Prantsusmaale

Eelmisel reedel oli mu prantslasest sõbral, Maudil, sünnipäev. Sellega seoses saatsin talle ka kingituse kaugele-kaugele Prantsusmaale. Muu hea-parema kõrval oli pakis ka paar käpikuid:

Mustri võtsin kusagilt raamatust, aga näed, enam mitte ei mäleta, millisest. Vardad, mida kasutasin, olid kõige peenemad, mis minu majapidamises leida võis. Suurust täpselt ei oska öelda, aga võis olla umbes 2 mm või 1,5. Värvi muutev lõng oli täisvillane, mille ostsin paar aastat tagasi Mardilaadalt; must oli pehmem, mingisugune alpakasegune lõng, niiet kooslus tuli küll soe, aga käsi sügelema ei aja.

Täna hakkas Soktoober, niiet nüüd ma hakkan sokke kuduma! :)

Pesulõksude uus kodu

Ükskord suvel tuli mul hirmus isu heegeldada. Ja siis ma heegeldasin vanaema ruute, ilma , et oleks isegi täpselt teadnud, mis neist tuleb. Mõtlesin siis, et vaatan, palju viitsin teha ja siis mõtlen edasi. Kui ükskord isu otsa sai, siis otsustasin neist kokku teha pesulõksudele koti, sest need olid mul enne lihtsalt kilekoti sees pesitsenud ja see polnud eri kena või nii. Pesulõksude uus kodu on aga kena ja värviline, kuna selles on kasutatud kõiksuguseid lõngajääke, mis mul korvis leidus.

Põhja tegin aga hoopis viisnurkse, kuna sellisena tuli ta täpselt paraja ümbermõõduga. Põhimõte on samasugune nagu vanaema ruutu tehes, ainult et üks nurk on rohkem.

Nii need lõksud nüüd elavad oma uues kodus rõõmsasti koos.

Purgi uus elu

Tädi Anni meisterdamistoas sai täna valmis ka üks küünlahoidja. Alus. Purk. Või kuidasiganes seda võiks nimetada. Oma esimeses elus oli see purk koduks feta juustule. Siis me tegime salatit ja sõime juustu ära. Aga purk tundus lahe, niiet ma jätsin selle alles ja otsustasin ära kaunistada.

Kaunistamiseks kasutasin esmakordselt salvrätitehnikat. See oli tegelikult päris lihtne. Ainult et mu pintsel oli vist liiga kõva selle jaoks, esiteks jättis see jämedate harjastega veidi triibulise pinna ja teiseks rebis see õrna salvräti mõnest kohast katki. Või siis oli asi minu kogenematuses. Proovin kindlasti kunagi veel.

Kui pimedaks läks, panin küünla ka siis. Päris kena on minu meelest :)

Mütsi-kinda-salli kastike

Täna oli meil kodus Tädi Anni meisterdamistuba. Koridori oli vaja kohta (kastikest), kuhu panna mütse ja salle ja kindaid, et need igal pool laiali ei hakkaks olema. Käisin poes vaatamas, aga ei leidnud nagu ühtegi, mis mulle väga oleks meeldinud. Ja siis ma mõtlesin, et tegelikult pole sellist asja üldse keeruline ise teha.

Sain siis ema käest tühja paberikasti, mis oma suurusega antud otstarbeks hästi sobis. Võtsin kampa pundi vanu ajalehti, natuke kapist leitud riiet, käärid ja liimi ning asusingi tööle.

Kõigepealt otsisin ajalehtedest huvitavamaid uudiseid ja pealkirju jms ning lõikasin välja.

Kleepisin ja lõikasin ja klapitasin väljalõikeid omavahel (selle disaini peale läkski vist kõige rohkem aega). Siis lõikasin riide sobiva suurusega ja kleepisin ka selle äärtest ja nurkadest kasti külge kinni. Välja tuli selline:

Külgedel ajakirjandusmaastiku parimad pärlid:

Talvevarustuse uus kodu omal kohal:

Müts

Kured veel läinud ei ole, aga kurjad ilmad tulevad juba varsti. Sellega seoses tegin endale sellise mütsi:

Või noh, see on võib-olla midagi natuke baretilaadset. Idee sain taaskord DROPSi kataloogist - siit. Tegumood jäi enam-vähem samaks, aga kuna mul olid 4,5 mm varraste asemel 4mm-sed ja lõng ka veidi peenem, siis tuli ka rohkem silmuseid ja mustrikordusi teha. Kuna originaalmustris olnud südamekesed pole väga minu teema, siis tegin selle osa ka natuke ümber.

Sooniku osasse kudusin prooviks sisse ka kumminiidi, eks siis ole näha, kas see aitab paremini hoida ja väljavenimist vältida. Ise loodaks küll, et aitab.

Müts oli teine osa minu sinistes toonides sügiskomplektist, mille eelmine osa - sallkrae - valmis juba eelmisel aastal. Nüüd jääb üle kududa veel kindad, mis on mul peatselt plaanis. Enne on kavas kududa paar kingitust.

Hobusele meeldib!

Roosa on uus sinine

Vahelduseks üks töö, mis sai valmis juba ammu-ammu ja leidis endale uue omaniku, aga unustasin pildistada. Õnneks saadeti nüüd pilt mulle tagantjärele ja siin see on - beebitekk Viirele:

Nüüdseks on peagi pooleaastaseks saav Viire seda tekki usinalt kasutanud, nagu ma aru olen saanud. Nii et tundub, et läks asja ette :)
Ilmselgelt oleks üleni roosa tekk liiga etteaimatav olnud, seega tegin sinakasroheliste triipudega. Mustri võtsin siit lehelt.

Sõrmikud

Sõrmikud on nüüd valmis saanud ja tulemus on selline:

Lõng, mida ma kasutasin on selline mõnus, soe, aga pehme; loodetavasti ka vastupidav. Pöidla tegin kiiluga ja seekord tundub, et tuli paremini välja kui eelmiste sõrmikute puhul. Loodetavasti kestab see paar kauem kui eelkäijad. Talveni hoian neil ise pilku peal :P